Emajõe karikas

Emajõe karikas sõidetud ja võidetud!

Õnnitlused võitjatele.

Jagage elamusi ja linke piltidele.

Osa pilte leiab ka siit

25 päeva jäänud !!

Kumbki Mina ega Tarmo pole ammu blogi uuendanud. Tegemist ei olnud küll puhta laiskusega, aga väga meeleolu küll ei leidnud, et kirjutada. Nii et vast tuleb seekord vähe pikem jutt kui tavaliselt.

Hispaaniast tagasi tulles oli meeleolu hea, et lõpuks puhkama sai. Isiklikult minul lubati tervelt 3 täispäeva kodus istuda. Iseenesest oli ka Tarmol see võimalus, aga eks ta pidi ikka tõestamas ennast käima. Igatahes ei kaotanud ma sellega midagi ja kulus tõesti marjaks ära. Peale laagrit oli vaim ja füüsiline pool mõlemad väsinud.

Esimesed trennid Emajõel olid nagu tavaliselt, harjumatud ja tunne ebakindel. Õnneks veetase sel aasta nii kõrgeks ei ole läinud ja tänu sellele toimus ka keskkonnas kohanemine väga kiiresti. Loomulikult ei andnud ka Peeter meile armu ja koheselt saime lühemaid lõike kerima hakata, mis aitas meil veetunnetust kiiresti leida. Kuna koolis on ka vaja käia, ei olnud mul võimalust 2 korda päevas trenni teha. Jooksma oleks küll jõudnud aga õnneks polnud vajadust, sest piisas ka sellest, et neljal korral nädalas kaks korda päevas veepeale jõudsin. Nüüdseks on asi normaliseerunud ja kõik trennid saavad igapäev tehtud. Üldiselt meil treeningtunde enam ei kogune, selleks pole ka vajadust, rõhk on läinud intensiivsusele, sest enam tagasi hoida pole mõtet. Esimene võistlus, kus peab end tõestama on juba 21 päeva pärast. Ise olen natukene pessimistlik nii vara vormi saamises, aga töö käib ja kõik annavad endast parima. Samuti oleme oma 2 nädalat k-2 sõitnud juba. Ma küll muretsesin Tarmo pärast, sest ilm ja vesi olid veel ikkagi külmad ja natukene kahju hakkas mehest. Tolku sellest polnud ja nüüdseks on põhirõhk kahesel, k-1 sõidame ~3 korda nädalas.

Oleme ka ajapeale sõite teinud. Küll allavoolu emajõe peal, aga mingi ülevaade on meil hetkel olemas. Ühesega oleme ainult korra mõõtu võtnud 2,5km, mida sõitsime traditsioonilisel Valgeveski ringil ja võib uhkusega öelda, et mõlemad sooritasime isikliku rekordi. Tarmo purustas oma eelmise aja kindlast võimsamalt kui mina, aga sellegi poolest olid ajad: Minul 10:30 (eelmine 10:36/38) ja Tarmol 10:45 (eelmine 11:50). Samuti oleme sõitnud ka 1000m ajapeale, aga seda ainult kahesega. Parim aeg oli 3:07 (eelmine aasta emajõel 3:13). Potentsiaali on veel palju, kuna aasta on veel noor ja lihtsalt pole jõudnud kiirus- ja kiirusvastupidavus trenne teha.

Tarmo on olnud tubli, näeb täitsa sportlane välja. Puhkepäevad küll teevad oma töö aga see taandub kiirelt. Parimatel päevadel on kaal isegi 90,8kg olnud. Hetkel kõigub kaal 92-94 vahel. Kuigi Tarmo on lubatud kaalu jõudnud andis Pets täna mõista, et ootab meilt mõlemalt kaalupeal 88kg. Nii et edu Tarmole!!! Tegelt oli asi ka sellest tingitud, et toimus väike muudatus, tegelikult isegi suur. Asi pole veel ametlik aga esimesed testimised on tehtud ja hetke emotsioonide pealt võib öelda, et suure tõenäosusega hakkab Tootsi ees ja Mina taga istuma. Kuid eks näha, täna õhtul ootab sellise variandiga esimene trenn ees.

Täna käisime ka Anne kanalil sõitmas, lõpuks ometi kadus ka selle pealt jää. Tunne oli küll enam vähem aga sõidust ei saanud asja. Vesi oli kole raske ja ramm üle ei käinud..



Kindlasti pole see enam väide, vaid fakt, et me aerutajad oleme suhteliselt mitmel alal päris ilusad ja osavad. :)

Märts ka läbi nüüd

Märtsi kuu möödus kiirelt ja suure väsimuse tähe all. Sevillas sai trenni korralikult tehtud ja juba suhteliselt intensiivselt. Kui nüüd laagrile tagasi mõelda siis juhtus päris palju. Alustades sellest et kellegil meil oli halb karma kaasa võetud, ja mina kahtlustan Kaarlit:) Niisiis, mis meil seal kõik juhtus, jalapuu varastati ära, sobivat kahest ei olnud rentida (õnneks lõpuks naabrite soomlaste käest siame ühe plastexi mis oli suur nagu pesuvann:D aga trennid said ära tehtud sellega), siis muidugi ebaõnneks võib veel lugeda seda ungarlaste paadi lõhkumist ja no tagasi eestisse tulek oli ka omaette ooper, kuna 29dal hispaania kohalikud lennufirmad streikisid, siis pidime juba 28da õhtul barcelonasse lendama, kõigepealt lend hilines tunnikese, barcasse jõudsime kell 12 öösel, ja siis streikijad ei lasknud taksosid lennujaama, ja siis lõpuks saime peale 2 alles hotelli. Järgmisel päeval alustasime uuesti reisimist ja õnneks siis sujus kõik tõrgeteta. Ja no Kaarlil läks siin ka hästi sai mingi kõhugripi endale ja sai palju aega tualetis veeta eestis olles esimestel päevadel:) Tasuks, kaal alla 90kg, mõtlen et endale oleks ka seda asja vaja:D Aga jah kuna Kaarlil see kõhu jama tuli siis järelikult oli see Kaarli värk kõik et meil seal asjad nii olid, Kaarlil viimane aeg minna kiriku maks ära maksta:D Laagriga peab rahule jääma, aja peale sõite oli mitmeid, rõõmustavad olid need et suutsin stabiilselt 2km alla 8 minuti sõita ja seda ilma lainet kasutamata, parimaks jäi siis 7:53. Positiivne oli ka see et suutsin lõpuks ühel ajapeale sõidul ka Kaarlit võita, see läheb nüüd ajaluku, teen ettepaneku muuta 21 märts riigipühaks:D Ja siis viimasel päeval suure väsimuse pealt sõitsime kahesega ka 1000m ajale ja saime ajaks 3:20 mis ei ole ka üldse paha. Nüüd olen siin paar korda ka juba emajõe peal käinud, peab ütlema et väga külm on siin, ja raske. Aga eks harjub ära pikapeale. Panen mõned numbrid ka kirja siis.
Laager:
treeningaeg: 63h08min
Veekilomeetrid: 579km

Märtsi kuu:
Treeningaeg:80h 55min
Veekilomeetrid: 599km