Kiri Danekilt

Seltsimehed aerutajad, kaasvõitlejad, sõbrad, tuttavad!
Käesolevaga teatan, et see hooaeg jääb mul viimaseks oma aerutamiskarjääris. Ma olen kogenud nii ebaõnnestumisi kui ka õnnestumisi. Suur eesmärk jääb küll täitmata - pääs olümpiamängudele aga loodan et järgmised põlvkonnad teevad selle ära. Ning kui tunnete et läheb raskeks ja ei tea kuhu pöörduda, olen meeleldi nõus aitama nii füsioterapeudina kui ka endise aerutajana. Eriti tahaks tuua esile ühte inimest Tiinat, kes on olnud minu treener alates noorusaegadest, kellega me oleme riielnud ja rõõmustanud võitude või kaotuste puhul. Aga tema oli see kes viis mind rahvusvahelisele tasemele ning ei pidanud mõtlema kas saame eelsõitudest edasi või mitte nagu hetkeolukord eesti aerutamises on. Muidugi, päris palju tagasiminekuid on olnud vigastuste tõttu aga selle eest ei ole keegi kaitstud. Samuti tahaks tänada oma tüdruksõpra ja hingesugulast Merlet, kes oli rasketel hetkedel minuga koos, aitas ja kuulas ära ning soovitas kuidas edasi minna. Päris palju oleme pidanud lahus olema laagrite tõttu aga sportlase elu selline on. Aga teadsin, et mõttes ta oli minuga. Need ühised ettevõtmised, mis jäid tegemata koos, loodan et saavad  nüüd teoks.  Kindlasti tahaks tänada oma vanemaid kes toetasid nii materiaalselt kui ka emotsionaalselt. Nende inimeste abita  oleks võimatu saavutada seda mis saavutasin.
Aga vaadates tagasi midagi küll kripeldama ei jää. Olen õppinud kannatama, rõõmustama, kaotama, võitma. Ütleme nii, et aerutamine teeb poisist mehe. Aitähh teile kaasvõitlejad ja teistele väga kallitele inimestele.
Canoe is life, the rest are just details!!! Mis minu puhul enam ei ole elu eesmärk.
Ja kindlasti teeme kh väikse koosviibimise kaasvõitlejatega ja mulle oluliste inimestega. Aeg on täpsustamisel.

The final destination isnt important but journey there matters!!! Mõelge selle peale!

Ilusat sportlaskarjääri soovides,

Danek Tsuskin