Kodus tagasi

Olen olnud väga lohakas ja jätsin blogisse võistlustest täiesti kirjutamata. Samas ei ole ka praegu erilist emotsiooni midagi kirjutada ja spekuleerida, sest enda jaoks ja kindlasti ka mõne teise jaoks kukkusin ma selle aasta EM-il täielikult läbi. B-finaal ei ole minule mitte mingi saavutus, isegi mitte miinimum ja neli aastat vanemate konkurentide seas. Samas see neli aastat vanemad konkurendid on suhteliselt üldistamine kui sünniaastaid uurida. Ei hakka mingit nutulaulu siia kirjutama, lihtsalt see on minu isiklik arvamus minu saavutusest. Üldiselt oli tunne terve võistluse vältel väga hea. Polnud hirmu ega mandrossi. Magada sain rahulikult, söök läks alla ja stardis käed ka ei värisenud. Isegi stardid tulid enda arust päris hästi välja, kahel korral suutsin isegi ära ehmata kui hästi mineme sain. Aga kui aeg jõudis sinna maale, et sõitma hakata, ei olnud minust enam asja. Enda arust sõitsin ja andsin nii, kus jõudsin, aga samas ära ei väsinud ja edasi ei liikunud. 1000m poolfinaal tuli näiliselt nagu kõige paremini välja kui arvestada, et ma esimesena finaalist välja jäin. Aga tegelikult tempo oli madal, kannatama hakkasin peale esimest 250m ja aega oli finaali saajatega ikka sekundeid kehvem, ehk siis finaal jäi minule siiski väga kaugele. Ka 1000m eelsõit tuli enam vähem välja, sellesmõttes, et sõita ma seal jõudsin, start oli hea ja enesetunne ka. Teistest sõitudest ma rääkima ei hakka, klaviatuuri kulutamine. Üldiselt olid võistlused hästi korraldatud, ei saaks öelda, et millegagi niiviisi hätta jäädi, et üldse rahul ei saa olla. Sõidud olid graafikus, tulemused tulid kiiresti nii netti kui seinale, süüa sai võistluskohas hästi, vesi oli vetikatest jms puhas. Ainuke, mis häiris oli bussigraafikud. Liikusid nad väga imelikel aegadel ja väga harva. Samuti jäi mulje, et portugalis on täiesti tavaline asi hilinemine. Kuni 15 minutit umbes. Samuti öeldi meile, et meid võetakse kell 1 öösel hotellist peale ja viiakse lennujaama, kuigi meie lennuk väljus alles kell 9. Ootasime kõik kenasti hotelli ees välja ja ei tulnud keegi. Lõpuks lasin mingile tähtsamale onule helistada ja sealt öeldi, et kell 5 võetakse hoopis peale. Muidu ei olnud hullu, aga lihtsalt väga minimaalsed unetunnid olid sel ööl. Lennureis läks samas väga libedalt ja kiiresti, ilma ühegi tagasilöögita. Vähemalt minu jaoks.