Otepääl

No nii, esimene trenn Otepääl Tehvandil jääb alatiseks meelde, või õigemini trenni minek. Igaljuhul jõudsime Veskisse täpselt lõuna söögiks, kõht täis kerge puhkus ja siis Otepää poole ajama. Tarmo vana lubas rajad ka sisse ajada, et lihtsam minna oleks. Ajaski aga hoopis valesse kohta ehk siis ajas siia järve äärde rajad, meil vaja aga minna Tehvandile läbi metsa. Panime ajama, jooksuga maanteeni sealt mõtlesime, et lähme siis ikka seda teada tuntud rada pidi läbi metsa aga võta sa kinni, pole mingit rada ainult puhas lumeväli. Mis seal ikka, Alupere tegi paar esimest sammu ja mõtles, et nii küll ei saa, munadeni lumes sumbata ei ole just kõige mõnusam. Lükkas mind tanki ja egas midagi tee tuli ette teha, esimene minek oli raske, 22 min ja pulss kõikus seal 150-160 vahel, suht raske oli see tee läbi metsa.

Ega Tehvandile jõudes ka midagi roosilist polnud. Kogu radade süsteem on siin totaalselt ringi tehtud. Matkarada polnud sisse aetud, treeningrada oli nagu mingi mannapuder, ülipehme ja ülirakse sõita - või õigemini pulssi hoida, nii me siis kulgesime seal mingi 2 tunnikest, vahepeal sadas veel mingit jääd taevast alla, nii et tunne oli mõlemal nagu mingitel jääpurikatel kellel suusad all. Tagasitulles oskas osav Alupere oma uutest Matshustest lahti saada, õigemini ühest, teise murdis pühapäeva ommikul peale 5 min sõitu:D Osav mis muud, või siis sitad suusad, mis muud:D

Kristjaniga otepääl, esmaspäeval peaks ka Rasmus saabuma. Hommikul umbes 2 ajal startisime. Sõit oli norm, lumi ei seganud ja kohale saime ilusti. Jõudsime lõunasöögiks ja haigelt sõime kõhud punni ja siis suht kohe trenni ka. Haigelt rõve, rada oli pehme, libiseda ei tahtnud üldse ja taevast sadas P***A alla ehk siis jäidet. Laskumistel muutus see niii teravaks, umbes selline tunne oli, et keegi peksaks nõelapatja näkku. Prillid olid küll peas aga need jäätusid ära. :D Tegelt oli vinge trenn ! See koht, kus peab üle põllu minema, et raja peale saada oli haige lume all ja kuna enne mind ja Kristjani polnud keegi sealt läinud siis oli päris vägev minek. Ma pole elusees nii paksu lume sees kõndinud, lumi oli konkreetselt puusani. Niiii kahju on, et pilti ei saanud teha. :/ VÄGEV VAATEPILT OLEKS OLNUD!!!! Igatahes, kõndisime rajale 20min ja kusjuures see oli väga-väga korralik aeroobne trenn! Tagasi tuli sama teed pidi. Jalad andsid päris hästi tunda. :) AA, nii palju veel, et juhtus ka väike õnnetus, LOOMULIKULT MINUGA... Ühesõnaga, mida ma isale ütlen??? :D:D

Oh jah, elu on elamist väärt oli täna hommikul ainuke mõte.. Hommikune trenn oli vinge, mõnus on hoida hästi madalat pulssi, ei hakka raske vähemalt. Hommikul oli mõnus 3.30h pulsi trenn.. Kuna Tehvandil olid suusatajatel eestikad siis suundusime Kristjaniga maratoni rajale, mida oli üllatavalt hea läbida. Paksule lumele oli kõvem koorik ka peale tulnud, rõõm oli lausa, hoopis kergem. Lõunal suutsin nii niii palju süüa, et ei suutnud liigutada, rõvedalt paha oli olla. Aga pärast õhtust trenni, milleks oli jooksuga jõusaali ja tagasi, oli kõik jälle normis.