Minu väike pöördumine

Ma ei tea kas teile sellist asja küll lapsena on räägitud, aga ma igaks kordan üle ühe minu jaoks väga loogilise asja. Nimelt ei ole üldsegi viisakas võtta teiste inimeste asju ilma neilt luba küsimata. Lisaks veel juurde selle et kellegi teise asju kasutades tuleb nende eest ka hoolitseda. Seda teksti pani mind nimelt kirjutama selline asi, et avastasin täna veepeale minnes kaks väga ebameeldivat asja. Esiteks oli keegi hästi tore inimene minu põlle ära lõhkund(okei, lõhkund on vist natuke vale sõna, ütleme nii et see oli täiesti ribadeks) ja teiseks, suur aitähh sellele isendile tänu kellele mul nüüd aeru labas mõra on.

Sessuhtes et mul pole enne olnud midagi selle vastu kui inimene mulle teatab, et ta mingil põhjusel kasutab minu varustust ja ma olen alati luband. Nüüd aga olles olukorras kus nii põll kui aer on katki ja keegi pole isegi mainind, et vabandust juhtus jah nii, siis ma ütleks kohe ära, et keegi enam minu asju ei näpiks. Ma tõesti ei viitsi hakata enda aeru ja paati kuskile turvalisse kohta hoiule viima.

Veelkord aitähh ja edu inimesele/inimestele kes nii hästi mu asjade eest hoolitsesid.

Tagasitulek!

Esimene kahesetrenn tehtud. Tunne oli hea!

TAGASILÖÖK NR2

Kuigi nädal algas isegi juba meeldivalt ei lõppenud see ainult sellega. :) Õhtusesse trenni minnes tabas mind üllatus, minu paadist oli kadunud mu uue paadi jalapuu. A ja Nastja jäi ka haigeks, toidumürgitus vms. Hoiame pöialt, et rohkem mingit jama ei tule!

Tagasilöök

Nädala esimene päev ei alanud kõige paremini, kuna selgus, et pole siin Hispaanias meile sobivat kahest paati. Proovisime ühte ja proovisime teist, aga tolku ei midagi. käik paadid olid väikesed. Viimane mida proovisime oli uunikum xxl paat, aga ei tea mis sellega oli, uputas korralikult esiotsa ja istmeid ka ei saanud paati kinni panna. Jätkame oma treeninguid ühestega ja peab Tartus kahest sõitma.
Side lõpp.

Sevilla

Teine nädal on ilusti mööda saadetud. Kimbutama hakkas väsimus ja uni muutus sügavaks. Sellest hoolimata pidasime terve nädala ilusti vastu ja kusagil järelandmisi polnud vaja teha.. Ka sel nädalal sõitsime 2000m nagu on juba traditsiooniks on kujunenud. Parimaks ajaks kujunes minu poolt sõidetud 7.40 ja Tarmol 7.53. Ilm oli päikseline ja kerge taganttuulega ehk siis sain ka väheke abi sealt, kuigi peab ütlema, et minek oli siiski vägev. Ehk oli asi selles, et sõidu ajaks olin kaamera ninapeale pannud ja vast oli vaja esineda. Oli, mis ta oli, hea aeg sai sõidetud. Ka Tootsike meil hakkab rammu koguma, mitte ühelgi ajapeale sõidul ei loksunud ta enam laines, vaid kannatas kõik kenasti oma kehaga ära! Üldiselt oli see nädal ikka halb ilm. Esimesed kaks päeva olid sombused, esimesel sadas isegi vihma terve päev.. Teised päevad on olnud küll sinine taevas ja päike aga tugeva tuulega. Jõusaalid on rasked! Ringtreeningud ja väga lühikeste puhkustega. Kõige raskem neist oli 50 mindine jõusaal, mis oli jällegi ringtreening kõigest 25sekiste vahedega. Kui veel teisipäeval sai Tarmo öelda, et ma olen kui mees teiselt planeedilt siis kolmapäevase trenni tulemused kopeerin ma joosepi blogist:

Uskuge või mitte, aga Tarmo suutis võimatut ja sundis siiani võitmatuna püsinud Isand Kaarel Alupere alistuma. Eilses 1000m kontrollsõidus õnnestus Tarmo aKa Toriseja Tootsil Kaarlile sekundiga ära panna. Seekord oli võiduks vaja sõita aeg alla 3:50, mis Tarmol suurepäraselt õnnestus, Tarmo aeg oli isegi 3:49. Teise 1000m sõidu ajal pidi Tarmo tunnistama aga nappi kaotust Kaarlile. ,, Mul ei olnud võimalik see lõik Kaarlit võita, mingid sõudjad tõllerdasid ees, ma pidin neist ringiga mööda sõitma ja sinna mu sekund läks '', lausus Tootsi. Kolmanda 1000m ajal Tarmo aga kangestus täielikult ja pidi tunnistama juba suurt kaotust Aluperele.

Isand Alupere ja Tarmo Toriseja võitude arvud 2000m.

26:0

Isand Alupere ja Tarmo Toriseja võitude arvud 1000m.

2:1

Ühesõnaga ka minu jõud hakkas raugema ja sõitsin 1000m sama ajaga või isegi sekund aeglasemalt kui parimatel päevadel sõitsin 2000m esimest poolt. Tegemist oli küll kerge vastutuulega aga ajad pole siiski märkimistväärsed. Laagrielu läheb nagu ikka, äratus kell 7.45, kolm korda päevas saame süüa ja kolm korda päevas käime trennis. Ülejäänud aja passime toas rammu kogudes. Linnapeal ei viitsi enam väga joosta ja ringi vahtida. Korra käisime ka kaalupeal. Mina olin 92 ja Tarmo 94. Varsti võib juba vaata, et loota, et kahesesse üheskaalus mehed istuvad. :)Kahesest nii palju, et me ei ole suutnud veel otsustada, kuna ja kui palju me sõidame seda. Eks asi takerdub ka selle taha, et me pole suutnud veel kahest omale muretseda.

Sevilla

esimene treeningnädal on nüüd mööda saanud. Peab tunnistama et on selline segaste hetkedega nädal olnud, veepeal olen suuremas jaos, Kaarli lainel tilbendanud, aga ma lohutan ja loodan et see on sellest et sellel ajal kui mina kaks kuud suusatasin otepääl, siis sõitis kaarel tartus trenazööril. Nädala lõpu poole tegelikult läks vaikselt liikumine juba paremaks ka. Ja no Peeter siin üritab ka mulle tehnikat selgeks teha niiet kõik on uus, isegi aer on uus, eelmisest 2 cm lühem. See nädal sai ka kahes trennis 2km seid aja peale sõidetud. Mina võtsin enda ülesandeks torpeedo lainel vastu pidada. Mees paugutas siin nii et paha hakkab, esimene kord sõitsime 4x2000m ja parim aeg Kaarlil oli 7:49 ja minul 7:52 ja sellel päeval oli ilm selline suht tuulevaikne. See vähene tuul mis oli see keerutas, kord vastu kord tagant. Teine kord oli 3x 2000m ja siis jäi Kaarli parimaks 7:45  ja no kuna mina seal lainel hambad ristis olin siis minu aeg 7:47. Sain ka korraliku maks pulsi kohe laagri esimesel 2000m sel. 173 siis, enne laagrit spordiarstil suutsin ainult 164 saada. muidu eluolu on siin tore, elame 4kesi sviidis, kaks tuba meil siin, mina Petsiga ja Kaarel Jossiga, Nastjal on luks värk, täitsa oma tuba. Täna siis puhkasime ja tegime väikese jalutuskäigu linnas. Edasistest plaanidest nii palju et aina raskemaks läheb, intensiivsus tõuseb. Tahaks juba varsti kahese ka ära proovida aga ei tea veel kuna see juhtub. Ilmad on ka siin väga väga soojad, temperatuur siin viludas vahepeal 27ni isegi küündinud:) kui rääkida numbritest siis esimene nädal oli selline:
Aeg: 22h19min
kilomeetrid: 196km

Nuputamiseks

Kelle partii on?

Laagrisse

Enam pole palju jäänud. Juba neljapäeva varahommikul lendamegi minema. Ootame Tootsiga juba suure himuga. Natukene muidugi ka paremat kliimat aga ka veepeale minekut ja k-2 trenne.
Viimased hetked kodus on kujunenud järgmiselt. 3 nädalane tsükkel on jälle seljataga. Tootsi küll kurdab, et maru vähe teeme trenni (20h nädalas keskmiselt ikka), aga ma pean ütlema, et päris väsitav on olnud. Eks ikka ka sellepärast, et kool hakkab ka vaikselt lõppema ja päevad on pikaks veninud. Kõige raskemad on need olnud, kus hommikul poole 7ks basseini, sealt otse kooli, koolis rahulikult poole 4ni tiksumist ja siis otse trenni. Lõpuks kui kell 7 koju jõuan on ikka päris hapu olla olnud juba. Positiivne selle kõrval on see, et harjumusest olen hakanud juba kell 10 magama minema ja hommikune varajane ärkaminegi tuleb juba iseenesest. Pühapäeval käisime Võrus, Kubija SPA-s. Jõle hea oli ikka, tõmbas lihase pehmeks küll seal soojas vees istumine. :) Homme ootab ees veel spordiarst hommikul ja ülejäänud päev jälle vaba. Täna tegin ka ainult 1 trenni õhtul ergol ja pärast proovisime max surumist. See on 130kg peale jäänud. Positiivne see, et pole langenud vähemalt. :)

Veebruari kokkuvõte:
kordi: 41
aeg 76:39

Doping

Nagu näha, siis juhtub ka meie armastatud spordialal selliseid õnnetusi.
http://sport.postimees.ee/760602/80-kordne-soome-meister-jai-dopinguga-vahele/

Vasaloppet

Kes on huvitatud vasaloppetist, siis siit näeb otsepilti

Veebruar

Kuu põhisündmusteks olid kindlasti kaks minu jaoks esimest ja ainukest maratoni, millest sellel talvel kavatsesin osa võtta. Avatud raja läbisin edukalt koos kristjaniga. Kes energia puuduse tõttu(vähene söömine hommikul) küll pärast viimast punkti maha jäi aga terve eelneva aja edukalt tööd tegi ja mind vedas. Üldist eesmärki meil ei olnud. Kavatsesime rahulikult raja läbi sõita. Kahjuks või õnneks sellest midagi välja ei tulnud, kuna pärast starti tuli ikka võistlusmoment sisse siis ei tahtnud enam kedagi endast mööda lasta. Libisemine, tunne ja ilm olid super, nii et polnud mingit takistust head aega välja sõita. Seda mõistsime me isegi, poolele maale jõudes, kui kella peale tiksus kusagil 1 tund ja 45 minutit, mis tähendas, et aeg tuleb 3.30 kanti kui samas tempos jätkame. Väsimust me ei tundnud, nii et võis ühtlast rütmi edasi hoida. Maratoni lõppaeg tuli 3:23:16(vist) ja keskmine pulss oli 184(A)(natukene alla anaeroobse läve ikka). :D Ühesõnaga endale üllatus missugune!

Tartu Maraton ise oli veel edukam. Üllatas isegi ise ennast. Plaan oli sõita 3:30-3:40 vahele, aga aeg tuli 3:29, nii et sooritusega võib täielikult rahule jääda. Esimest korda elu oli maratoni sõites selline tunne, et jõuan sõita. Poolele maale jõudes polnud väsimusest haisugi ja tunne oli hea. Seal möödus minust ka Tarmo, kuid see mind ei morjendanud, natukene olin pigem üllatunud, et nii kaua võttis aega see järele jõudmine. Samuti oli ka selle maratoni keskmine pulss 184. Siin kohal võtan mütsi maha nende ees, kes siin iga nädalavahetus maratone sõidavad või isegi mitu tükki järjest. Hetkel ei oska öelda, kas olen nüüdseks nendest kahest maratonist välja tulnud, aga eile trennis olid juba esimesed märgid, et särts ja jõud on hakanud tagasi tulema. Nädal pärast maratoni oli täielik piin. Midagi ei jõudnud teha, isegi neid Tartus väikseid tõuse ei jõudnud sõita. Ühesõnaga tugevad poisid, kes siiamaani vastu on pidanud!

Täpselt nädal veel ja siis Hispaania, ei jõua ära oodata!! Tahaks juba Tarmoga kahesesse istuda ja näha, kas meie töö ja vaev on ka veepeal näha. Endal oleks küll väga hea meel kui esimeses kahese kontrollsõidus sinna 3:20-3:15 vahele 1000m kohe sõidaks. :D:D



href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDN9GKNsS85Yvz6mM2fSn3s1lM2SOjDMEw8OuSONbwjwul5OFcG168y_OaDBlxYFihXi_aoMiYliuZ34uFeCyCqpmsQw_obavb36w13jm4VS4M8hKmz4iAOUKmcRBF0Mh5e3IFNE9ybmuB/s1600/2012-02-12+13.53.38.jpg">





Piltidel saab näga, mind hetk pärast maratoni, kristjanit pannkookidest energiat välja imemast pärast maratoni, kenasti rakkus peopesad kõvast trenni tegemisest, maha tulev küüs jõusaalis jalapeale pillatud 10kg kettast, maratoni eelsel õhtul söödud kuhi makarone ja puhkepäeval kristjani ja Erikuga käisime pitsat söömas.