Veebruar

Kuu põhisündmusteks olid kindlasti kaks minu jaoks esimest ja ainukest maratoni, millest sellel talvel kavatsesin osa võtta. Avatud raja läbisin edukalt koos kristjaniga. Kes energia puuduse tõttu(vähene söömine hommikul) küll pärast viimast punkti maha jäi aga terve eelneva aja edukalt tööd tegi ja mind vedas. Üldist eesmärki meil ei olnud. Kavatsesime rahulikult raja läbi sõita. Kahjuks või õnneks sellest midagi välja ei tulnud, kuna pärast starti tuli ikka võistlusmoment sisse siis ei tahtnud enam kedagi endast mööda lasta. Libisemine, tunne ja ilm olid super, nii et polnud mingit takistust head aega välja sõita. Seda mõistsime me isegi, poolele maale jõudes, kui kella peale tiksus kusagil 1 tund ja 45 minutit, mis tähendas, et aeg tuleb 3.30 kanti kui samas tempos jätkame. Väsimust me ei tundnud, nii et võis ühtlast rütmi edasi hoida. Maratoni lõppaeg tuli 3:23:16(vist) ja keskmine pulss oli 184(A)(natukene alla anaeroobse läve ikka). :D Ühesõnaga endale üllatus missugune!

Tartu Maraton ise oli veel edukam. Üllatas isegi ise ennast. Plaan oli sõita 3:30-3:40 vahele, aga aeg tuli 3:29, nii et sooritusega võib täielikult rahule jääda. Esimest korda elu oli maratoni sõites selline tunne, et jõuan sõita. Poolele maale jõudes polnud väsimusest haisugi ja tunne oli hea. Seal möödus minust ka Tarmo, kuid see mind ei morjendanud, natukene olin pigem üllatunud, et nii kaua võttis aega see järele jõudmine. Samuti oli ka selle maratoni keskmine pulss 184. Siin kohal võtan mütsi maha nende ees, kes siin iga nädalavahetus maratone sõidavad või isegi mitu tükki järjest. Hetkel ei oska öelda, kas olen nüüdseks nendest kahest maratonist välja tulnud, aga eile trennis olid juba esimesed märgid, et särts ja jõud on hakanud tagasi tulema. Nädal pärast maratoni oli täielik piin. Midagi ei jõudnud teha, isegi neid Tartus väikseid tõuse ei jõudnud sõita. Ühesõnaga tugevad poisid, kes siiamaani vastu on pidanud!

Täpselt nädal veel ja siis Hispaania, ei jõua ära oodata!! Tahaks juba Tarmoga kahesesse istuda ja näha, kas meie töö ja vaev on ka veepeal näha. Endal oleks küll väga hea meel kui esimeses kahese kontrollsõidus sinna 3:20-3:15 vahele 1000m kohe sõidaks. :D:D



href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDN9GKNsS85Yvz6mM2fSn3s1lM2SOjDMEw8OuSONbwjwul5OFcG168y_OaDBlxYFihXi_aoMiYliuZ34uFeCyCqpmsQw_obavb36w13jm4VS4M8hKmz4iAOUKmcRBF0Mh5e3IFNE9ybmuB/s1600/2012-02-12+13.53.38.jpg">





Piltidel saab näga, mind hetk pärast maratoni, kristjanit pannkookidest energiat välja imemast pärast maratoni, kenasti rakkus peopesad kõvast trenni tegemisest, maha tulev küüs jõusaalis jalapeale pillatud 10kg kettast, maratoni eelsel õhtul söödud kuhi makarone ja puhkepäeval kristjani ja Erikuga käisime pitsat söömas.