2. + 3. päev

Kaarel juba jõudis mainida, et 2. päev läks kergelt öeldes s****ti, 500m poolfinaal oli paraku kõige raskem kolmest sõidust ja ega ka tunne polnud kiita. Ilm oli kahjuks vaikne (vastutuul tootis kergete hispaanlaste-itaallaste vastu eelsõidus hästi) ja suitsu rohkem kui eile. Leppisime kokku et tempoga ei laksi kui ei taha Pärnu KV 500m vol 2-te teha. Paraku olime ka aeglase tempoga poole maa peal suht kinni ja lõpus sõideti meist nagu postist mööda. Saime ära ka põlisvaenlastelt lätlastelt, mis niigi halva sõidu veel hullemaks tegi =) Ühesõnaga realiseerisime ennast küll peaaegu pildituks, aga kokkuvõttes polnud meie sõit. Et õhtul me finaali sõitma ei pidanud, vahtisime teiste sõite tribüünidelt ja käisime ära ka punasel väljakul. Lootsime et turismireis metrooga annab homseks motivatsiooni juurde... Õhtuks oli tunne päris hea ja vaim valmis tonni paugutama.

3. päev algas juba režiimipäraselt umbes 6 paiku hommikul külma duši all ja hommikusööki süües. Jõudsime ilusti 2h enne starti Krõlatskojele ja saime teha kerge soojendustrenni, kus tunne oli päris hea. Stardi eel närvi polnud, oli vaid hirm, et kole raske sõit tuleb. Tuligi :) Start meile kohaselt päris hea, distantsisõit suht kiire ja üsna pumbaks sõidetuna suutsime isegi 200m-se lõpuspurdi teha. ehk andsime 120% või rohkemgi, aga koht ikka 7. B-finaali saab sellega küll ja nagu juba tavaline, oli meil kiirem sõit. Aeg 3:31 pole iseenesest paha, sest oleme juba arusaamisele jõudnud, et me pole just oma aasta tippvormis... =)

2. võistluspäev

Hommikul oli eesti aja järgi 5.30 äratus minul ja Rasmusel siis sööma ja 6.30 bussile.
Tulemused nii palju kui mäletan:

Esimene sõit Anastassia oli enda pf 6. ja sai B-finaali edasi sõitma minna, kus sai tubli 8nda koha.

Teine pf oli vist jüril, kus ta oli oma sõidu 6. Kaotus võitjale oli väike, umbes 3sek, B-finaalis oli jüri 5. kuigi tegi siiski päris hea sõidu, oli esimesel 250m teine, lõpp läks vast selle nahka, et ei jõudnud k-2 200m ära taastuda korralikult. Korralik 14. koht siiski jürile. (Y)
Kolmas sõit oli minu ja Rasmuse 500m , suht perse läks, olime 7. ehk siis esimesed, kes b-finaalist välja jäid. Homme peab siis kõvasti 1000m lammutama.
K-2 200m eelsõit lõppes Jürile ja Marekile 4nda kohaga ja nad said edasi pf.
C-2 oli nii 500m kui ka 200m sõidus 9ndad, seda täpselt ei oska öelda kuhu nad edasi said.
Õhtul on veel, jüri ja mareki k-2 200m pf ja C-2 ka mingi sõit.

Täpsemaid tulemusi Moskvast

Moskva tulemused leiate siit

1. võistluspäev

Täna oli siis esimene varajane ärkamine, päris mõnus oli, sest päike ei olnud jõudnud veel tuba soojaks kütta ja ei pidanudki üleni higisena ärkama, homme arvatavasti umbes sama, sest ärkamine on 6.30, siis sööma ja 7.30 bussile, mis viib kanali äärde. Sõit ise on u 9.20 ja see on siis 500m poolfinaal. Nii, täna siis bussiga kanali äärde minek läks päris kiiresti, sest suuri ummikuid polnud veel. Kohale jõudes, läksime kohe veepeale. Rass oli maru unine ja uimane ja ega endalgi parem polnud ehk siis soendus sõit oli kahtlaselt sitt. Eelsõit oli juba normaalsem, kuigi tunnet ma väga kiita ei saa, poleks nagu hetkel sellist vormi, et üle 500m jõuaks kõvasti sõita. Tulemusega võis peaaegu rahule jääda, sest saime ikkagi edagi aga aeg tuli sitt 3.40, samas selle tunde kohta oli päris norm, kuigi jäi kripeldama mõned paadid, kellele kaotasime aga keda oleks pidanud kindlalt võitma. Sõit läbi, võis minna hotelli tagasi, sööma ja puhkama. Õhtune 500m oli juba märksa parem, värske oli olla ja tunne oli ka hea. Minu õnneks oli vastu tuul, sest ega ma praegu väga tempoga sõita ei jõua, pigem sellise keskmise tempoga ja vägevalt tugeva tõmbega. Start õnnestus meil suurepärast, koheselt saime teise positsiooni, venelastega olime väheamlt esimesed 100m kõrvuti. Sõit lõppes ilusa teise kohaga, mis andis homseks päevaks kõvasti enesekindlust. Aga praegu peab magama ära minema ja eks tuleb loota, et homsest võib eesti paate juba finaalis näha. :)

Tulemused, neljapäev

Rasmus:

Ma vahendan tänaseid tulemusi nii palju kui tean, eepose emotsioonidest toodab IsandAlupere.

Täna olid eelsõidud, Esimesena siis 1000m: kerge tuul vasakult vastu ja temp u. +35 C

Anastassia oli oma sõidu 3. ja sai vabalt edasi poolfinaali

K-2 Alupere-Lelumees omas sõidus 6. ja edasi poolfinaali

C-2 Erik-Madis oli küll viimane oma sõidus aga vb saab edasi, poolakad ujusid =)

500m: tuul mingi 15 m/s ja vastu, lainet oli ka, temp +37-39 C

Nastja sai edasi, omas sõidus 6.???

Jüri lasi looma, tuli 2.le kohale, edasi poolfinaali

K-2 Rasmus-Kaarel hoidis kodumaa au üleval ja tuli 2.ks, poolfinaali

C-2 Vitsut-Koitla saavad vb jällegi edasi, poolakad võeti maha =)

Täpsem inf vb homme, ma enam ei viitsi ajurakke pingutada, head ööd! :)

Sellistes tingumustes peavad siis sportlased võistlema.

Tänane päev, 29. juuli kirjutas ümber Moskva ilmavaatluste 130-aastase ajaloo: purunes suitsu mattunud Venemaa pealinna absoluutne kuumarekord.

Moskva ja oblasti hüdrometeoroloogia büroost öeldi Interfaxile, et VVC (endine VDNH) näitusekeskuses asuv ilmajaam fikseeris kell 15 õhutemperatuuriks +37,7 kraadi Celsiuse järgi.

„See on 0,2 kraadi rohkem kui 26. juulil, kui püstitati eelmine absoluutne kuumarekord 37,5 kraadi," öeldi ilmajaamast agentuurile.

Maksimumtemperatuur võib hüdrometeoroloogia büroo teatel tõusta täna õhtupoolikuks Moskvas 37-39 kraadini ning oblastis 34-39 soojakraadini.

Lisaks teatati büroost, et Moskvas on halvenenud metsapõlengutest sudu tõttu tekkinud hämaruses nähtavus - see on vaid 500 kuni 1000 meetrit.

Moskva, 2. päev

Rasmus:

Et 2. päev oli tegemisterohke, postitame oma kirjandusteose täna, 3. päeval. Eilne päev algas palavas hotellitoas vett lürpides ja külma duši all käies. Hommikusöök oli sama vägev nagu õhtusöökki, rootsi lauast sai kõike mida tahta võis. Sõin ära umbes 15 pannkooki mingi kahtlase meega ja siis kogunesime alla fuajeesse et endale kaelakaardid sebida. Vaja oli teha ka pilti, sest Eestist saadetud pildid polnud obviously siiamaale jõudnud. Parim pilt tuli Kaarlist, kelle kaelakaardi ma ka netti pildi kujul laadisin. Siis oli aeg teha esimene trenn. Läbi suitsuse Moskva kulgesime umbes pool tundi kanalini, mis oli samasuguses tuhapilves. Üldjuhul oli mul tunne väga hea ja isegi hirmu ei olnud kahtlaselt suurte poolakate või itaallaste ees. Olgu nad või anaboolseid steroide täis, oma maksimumiga väga palju alla ei tohiks jääda. Pärast trenni kaaluti paadid üle ja saime ka endale kahesesse väikse liivakotikese. Läksime hotelli bussiga tagasi ja sõime lõunat, aga aega oli alla tunni, sest pool neli pidid kopsikutest proovistardid algama. Kimasime Daewoo-bussiga Moskva viisakas liikluskultuuris kanali juurde tagasi ja lasime seal mõned stardid, mis küljetuule tõttu päris s****ti välja kukkusid. Kiirus oli vist hea, aga tunne ebamäärane ja kahtlane. Siis oli aeg kostüümi vahetada ja avatseremooniale minna. Tseremoonial veeti lippe jetidega ja mingid kohalikud staarid esinesid ka. Lõpuks sai ametlik pool läbi ja tekkis idee punasele väljakule minna. Et aga vahepeatusesse hotelli minekuks kulus tipptunni tõttu terve tund, oli kopp päevast päris ees. Sõime end õhtusöögil nii täis kui saime ja kobisime varsti-varsti tuttu...

Moskva natuke teise nurga alt.

Mind ja Pampu kutsuti siis juba esmaspäeval Tartu, kust pidavat olema kohe hommikul start Moskva poole autoga. Öö veetsime siis mingis kohalikus kodumajutuses kus oli ikkagi suht palav ja seetõttu saime ööjooksul kokku mingi 3h magada. Kell 5 oli suur kogunemine ja saimegi siis teele asuda. Bussis olles oli kõige põnevam kindlasti see, et konditsioneer seal ei töödand aga samas pole hullu, oli veel hommik ja kõige hullem ei olnudki. Igatahes keerasime kohe magama ära ja ärkasime alles Vene piiril kust pidi minu arusaama järgi olema põhimõtteliselt lihtsalt läbisõit kuna kõik paberid pidid olema korda aetud. Tegelikkuses oli aga asi kaugel sellest. Kokku istusime seal ligikaudu 3h ja meie "esindajad" pidi mitu korda kõik dokumendid ümber kirjutama ja ühesõga jama palju, aga lõpuks saime ikkagi liikuma ja siis oli temperatuur küündind juba päris kõrgele ja bussis algas metsik vedeliku tarbimine. Kui mingi 100m oli venemaast sõidetud, jõudsime üheskoos selgusele, et häid teid siin loota ei ole ja iga järgneva kilomeetriga läks asi järjest hullemaks. Ainult viimased 150km olid normaalsed teed. Enne seda sai aga harjutada väga edukalt vabalangemist ja järske hüppeid. Ühesõnaga tunne oli nagu Dakari rally etappi sõidaks. Pärast pikka raputamist ja väntsutamist, jõudsime aga Moskvasse ning hakkasime hotelli otsima. Esmamulje järgi tundus see päris suur linn olevad ja kui ummikutesse sattusime, olime juba päris veendunud, et see ON suur linn kus ühtegi valet liigutust teha ei või, muidu on tagajärjeks see, et sust sõidab üle 10 rekkat ja pärast saad miilitsalt ka tappa. Kokku võttis hotelli otsimine aega siis nii umbes 2h ja olimegi lõpuks kohal. Bussist lõpuks välja tulles oli eluisu täiesti kadund kuna täiesti kole oli olla. Kõht oli tühi, külma vedelikku polnud juba ammu saanud, riided haisesid, ise haisesid ja hea tahtmise juures oleks ka ennast lakke saanud kinni kleepida, aga kohal me olime ja kõik see võttis aega kõigest 15h. Lõpuks sai aga, kõht täis söödud, pesus käidud ja siis tundus kõik jälle inimlik. Sellist pedereerivat fotosessiooni meie tegema ei hakand, nii et peale mõnda aega lolli jutu ajamist oligi käes tuduaeg.

Nüüd siis hommikusöök ka söödud ja kohe kohe lähme vaatame üle ka võistluspaiga.

Fotosessioon eri!

Moskva, 1. päev

Kaarel: Magama sain kella 12 ajal, sest algul arvasin, et polegi mõtet magama jääda kui juba 2:45 pean Rasmusel maja ees olema. Sain siis natukene üle 2 tunni magada kui pidigi jälle ärkama, sõin väheke ja väikse hilinemisega u 2:55 võtsin Rasmuse peale. Tallinnasse lennujaama oli nõus mu paps ära viskama, tee peal sain veel umbes viimased 120km magada. Kontrollid läbitud ja kohe kohe saimegi lennukile istuda, milleks oli väike propellerlennuk. Helsinki jõudsime nii kiirelt, et ma ei jõudnud arugi saada, et õhku tõusime, lend kestis umbes 40 minutit. Helsinki - Moskva lendu ootasime kuskil 2 tundi. See ootamine polnud üldsegi igav, saime istuda ja netis olla ja mingi Aasia rahvusest mehe üle naerda, keda kutsuti vähemalt 5 korda oma väravasse. Lõpuks ma nägin teda mööda jooksmas nägu nutune ja käed värisesid, praegu mõelda siis suht jama kui ta oleks maha jäänud aga siiski, hullult naljakas. :D Saime ka ilusti oma lennule, mis toimus juba märksa suurema ja vägevama lennukiga. Seekord sain isegi tunda stardirajal mõnusat kiirendust ja õhkutõusmise ajal survet, mis kõvasti istmesse surus(vägev). A PS! Ma sõitsin esimest korda lennukiga! :D Lend kestis kuskil 1,5-2h koos õhku tõusmise ja maandumisega, suht kiire värk ühesõnaga. :) Lennukis pakuti süüa ka, mida me Rasmusega rõõmsalt vastu võtsime. Piiripunktis oli järjekord päris pikk, nii et mul jäi aega ka naistöötajate häid jalgu imetleda, mis tegi veel paremaks jubedalt kõrge kontsaga kingad, mis neil jalas olid. :D Rasmusega enne arutasime seda ka, et vene rahvusest naised on kehalt päris ilusad aga kohati lähevad näod väga mööda. :P Bussisõit hotelli kulges päris hästi, nii 3h umbes, sest ka Venemaal otsustas buss poole maa peal katki minna. :D
Rasmus:

Algus kulges minul samamoodi uniselt, Eestit eriti ei mäleta. Läbi une tegime check-ini ja siis juba lennukile. Helsingis oli kõik viis pluss, aga venemaa andis endast märku juba Moskvasse maandudes. Lennukilt mahaminek viibis pisut ja me Kaarliga naljatasime, et ju siis Juri või Ivan on sips joobes või pohmellis ja lõpuks nii oligi, lennujaamatöötaja oli kadunud. anyway, saime lõpuks kardetud vene piirikontrolli, mis sai edukalt läbitud. Et meil kedagi vastas polnud (kuigi pidi), helistasin Irinale (mingi orgunnija), kes isegi please ja thanks tähendust ei teadnud. Praktiseerisin vene keelt ja lõpuks majandasime ennast tsehhidega samale bussile. Ootasime mingi tunnist sõitu hotelli, aga tutkit - ummikud ja bussiremont venisid pikale. Lõpuks jõudsime eluga hotelli, kus lunisime ilma estonian teamleaderita endale toa ja ka söögitalongid. Lasime korralikult süüa näost sisse (mis meenutas tampere buffet) ja läksime tuppa lebotama. Varsti jõudis ka ülejäänud tiim kohale ja saime oma asjad raamilt kätte. Käisime teist korda õhtust söömas ja hotellitoas, mis oli wifi olemasolu tõttu ülerahvasatud, tegime erootilise fotosessiooni uutes võistlusvormides. Mõni pilt peaks ka siia üles tulema... =)