Rasmus:
Et 2. päev oli tegemisterohke, postitame oma kirjandusteose täna, 3. päeval. Eilne päev algas palavas hotellitoas vett lürpides ja külma duši all käies. Hommikusöök oli sama vägev nagu õhtusöökki, rootsi lauast sai kõike mida tahta võis. Sõin ära umbes 15 pannkooki mingi kahtlase meega ja siis kogunesime alla fuajeesse et endale kaelakaardid sebida. Vaja oli teha ka pilti, sest Eestist saadetud pildid polnud obviously siiamaale jõudnud. Parim pilt tuli Kaarlist, kelle kaelakaardi ma ka netti pildi kujul laadisin. Siis oli aeg teha esimene trenn. Läbi suitsuse Moskva kulgesime umbes pool tundi kanalini, mis oli samasuguses tuhapilves. Üldjuhul oli mul tunne väga hea ja isegi hirmu ei olnud kahtlaselt suurte poolakate või itaallaste ees. Olgu nad või anaboolseid steroide täis, oma maksimumiga väga palju alla ei tohiks jääda. Pärast trenni kaaluti paadid üle ja saime ka endale kahesesse väikse liivakotikese. Läksime hotelli bussiga tagasi ja sõime lõunat, aga aega oli alla tunni, sest pool neli pidid kopsikutest proovistardid algama. Kimasime Daewoo-bussiga Moskva viisakas liikluskultuuris kanali juurde tagasi ja lasime seal mõned stardid, mis küljetuule tõttu päris s****ti välja kukkusid. Kiirus oli vist hea, aga tunne ebamäärane ja kahtlane. Siis oli aeg kostüümi vahetada ja avatseremooniale minna. Tseremoonial veeti lippe jetidega ja mingid kohalikud staarid esinesid ka. Lõpuks sai ametlik pool läbi ja tekkis idee punasele väljakule minna. Et aga vahepeatusesse hotelli minekuks kulus tipptunni tõttu terve tund, oli kopp päevast päris ees. Sõime end õhtusöögil nii täis kui saime ja kobisime varsti-varsti tuttu...
Te peate tihemini postitusi tegema, sest (Kaarlil) paps siin ajab mind hulluks juba oma küsimustega...et "ega sealt kompuutrist taevakanalite kaudu juba uudiseid ei ole"...või siis sõnumitele vastama;)
VastaKustutama tean ainult niipalju, et nad olid 1000-des kuuendad ja 500-s teised ja said edasi poolfinaali:)
VastaKustuta