Moskva, 1. päev

Kaarel: Magama sain kella 12 ajal, sest algul arvasin, et polegi mõtet magama jääda kui juba 2:45 pean Rasmusel maja ees olema. Sain siis natukene üle 2 tunni magada kui pidigi jälle ärkama, sõin väheke ja väikse hilinemisega u 2:55 võtsin Rasmuse peale. Tallinnasse lennujaama oli nõus mu paps ära viskama, tee peal sain veel umbes viimased 120km magada. Kontrollid läbitud ja kohe kohe saimegi lennukile istuda, milleks oli väike propellerlennuk. Helsinki jõudsime nii kiirelt, et ma ei jõudnud arugi saada, et õhku tõusime, lend kestis umbes 40 minutit. Helsinki - Moskva lendu ootasime kuskil 2 tundi. See ootamine polnud üldsegi igav, saime istuda ja netis olla ja mingi Aasia rahvusest mehe üle naerda, keda kutsuti vähemalt 5 korda oma väravasse. Lõpuks ma nägin teda mööda jooksmas nägu nutune ja käed värisesid, praegu mõelda siis suht jama kui ta oleks maha jäänud aga siiski, hullult naljakas. :D Saime ka ilusti oma lennule, mis toimus juba märksa suurema ja vägevama lennukiga. Seekord sain isegi tunda stardirajal mõnusat kiirendust ja õhkutõusmise ajal survet, mis kõvasti istmesse surus(vägev). A PS! Ma sõitsin esimest korda lennukiga! :D Lend kestis kuskil 1,5-2h koos õhku tõusmise ja maandumisega, suht kiire värk ühesõnaga. :) Lennukis pakuti süüa ka, mida me Rasmusega rõõmsalt vastu võtsime. Piiripunktis oli järjekord päris pikk, nii et mul jäi aega ka naistöötajate häid jalgu imetleda, mis tegi veel paremaks jubedalt kõrge kontsaga kingad, mis neil jalas olid. :D Rasmusega enne arutasime seda ka, et vene rahvusest naised on kehalt päris ilusad aga kohati lähevad näod väga mööda. :P Bussisõit hotelli kulges päris hästi, nii 3h umbes, sest ka Venemaal otsustas buss poole maa peal katki minna. :D
Rasmus:

Algus kulges minul samamoodi uniselt, Eestit eriti ei mäleta. Läbi une tegime check-ini ja siis juba lennukile. Helsingis oli kõik viis pluss, aga venemaa andis endast märku juba Moskvasse maandudes. Lennukilt mahaminek viibis pisut ja me Kaarliga naljatasime, et ju siis Juri või Ivan on sips joobes või pohmellis ja lõpuks nii oligi, lennujaamatöötaja oli kadunud. anyway, saime lõpuks kardetud vene piirikontrolli, mis sai edukalt läbitud. Et meil kedagi vastas polnud (kuigi pidi), helistasin Irinale (mingi orgunnija), kes isegi please ja thanks tähendust ei teadnud. Praktiseerisin vene keelt ja lõpuks majandasime ennast tsehhidega samale bussile. Ootasime mingi tunnist sõitu hotelli, aga tutkit - ummikud ja bussiremont venisid pikale. Lõpuks jõudsime eluga hotelli, kus lunisime ilma estonian teamleaderita endale toa ja ka söögitalongid. Lasime korralikult süüa näost sisse (mis meenutas tampere buffet) ja läksime tuppa lebotama. Varsti jõudis ka ülejäänud tiim kohale ja saime oma asjad raamilt kätte. Käisime teist korda õhtust söömas ja hotellitoas, mis oli wifi olemasolu tõttu ülerahvasatud, tegime erootilise fotosessiooni uutes võistlusvormides. Mõni pilt peaks ka siia üles tulema... =)